Kehaline kohalolu on igasuguse tähenduslikkuse eeltingimuseks, sellal kui meie kehalised aistingud on juba tähendustatud varasemate kultuuriliste kogemuste poolt. Käesoleva artikli peamine eesmärk on vaadelda Tartu–Moskva koolkonna, iseäranis Juri Lotmani ideid ning panna need tantsima Merleau-Ponty ning tema järgijate mõtetega, kasutades seejuures Fine5 Tantsuteatri lavastust Panus (Bet 2005) teoreetiliste arutluste tantsulavana.
Leenu Nigu, 2008
