Keskkonnahariduse eestvedajad Liisa Puusepp ja Mihkel Kangur rõhutavad oma kohtumistel, et tähtis on rääkida inimese poolt loodust mõjutavatest teguritest, kuid faktid ise jäävad kuivadeks numbriteks ning kunstiloome on võimalus probleemküsimusi avada ja näidata loodusressursside poolt inimesele pakutavaid hüvesid. Me peame rääkima ohtudest, kuid tuleb näidata ka positiivseid võimalusi.
Seetõttu kohtusime Liisa ja Mihkliga, et arutleda ja viia läbi haridusprojekti "Keha ja keskkond". 2021 aasta tingimused limiteerisid meie tegevusi ja me ise lõpuks pidime pidevalt oma mängureegleid ümber mängima. Aga õnnestus ühineda Kaja Kultuurikeskuse Suvekooliga, viia läbi õuesõppe töötuba sügisesel koolivaheajal, kohtuda Rakvere koolide teatriõpilastega ning osaleda Keskkonnahariduse koolitusprogrammis Kohilas.
Toimunud töötubades pöörasime läbi tantsukunsti vahendite tähelepanu suhtlemisele ja suhestumisele keskkonnas. Tantsupraktikumid koos aruteluga andsid võimaluse märgata maailma ja keskkonda meie ümber kui samasugust elavat loodust. Saime tagasiside, et selliseid koolitusi lisaks lastele ootavad pikisilmi ka õpetajad. Seega, tulevikus tuleks tähelepanu pöörata ka keskkonnaharidust läbiviivate inimeste koolitusprogrammile.
Projekt raames toimusid keskkonnahariduslikku mõtlemist süvendavad tantsukunsti töötoad, mida juhendasid üheskoos ökoloog ja koreograaf. 21 sajand on toonud meile tohutud võimalused arvutiintellekti kasutamisel aga tekkinud on oht, et oleme unustamas kui tähtis on arendada inimese enda aju võimekust keskkonna, oma tunnete ja kehatajude mõistmiseks. Somaatilise tantsukunsti tegevused arendavad oskust olla kaastundlik, loodusetundlik ja mõistev teiste ühiskonna liikmete suhtes. Inimese tasandilt vaadates on meie keha see, mis meid vahetult loodusega seob ja liikumise kaudu saame aistinguid ja teavet maailmast ning läbi ühtlasi peegeldame end maailmale tagasi. Kehaline tunnetustegevus aitab mõista elu meie sees ja ümber, aitab kaasa tajude arengule ning praktilised liikumisülesanded võimaldavad rakendust töötamiseks erinevate tajuskaaladega (nagu aeg, ruum, jõud), mis on tantsukunstniku loomingu tööriistad. Tantsupraktikumid koos teemakohase aruteluga annavad võimaluse läbi mõtestamise märgata maailma. Pannes kokku uuritava probleemi ja tantsukunsti tegevuste saab läbi kehalise loometegevuse ja isikliku kogemuse tuua fookusprobleemi noortele lähemale. Meie meeskond on seisukohal, et probleemidest rääkimisel koos mõnusa koostegevusega on lootust, et elukeskkonda enda ümber märgatakse rohkem ja sedasi ka hoolitakse rohkem endast. Kohtumised olid dialoogid, mis pöörasid tähelepanu iseenda kuulamisele ja teineteisega koostegevusele, kus kogetati nende tegevustega seotud erinevaid aistinguid (rõõm, takistused, äratundmine, võõrandumine jne). Liikumistöötoa kaudu julgustasime noori endid avama ja osalejaid avaldama oma arvamusi, sh ka oma hirme-rõõme ning kuulama teineteist. Juhendajatena õppisime meie koostööd kunsti ja ökoloogia valdkondade vahel ning teiste valdkondade kaasamist oma valdkonda.
Projekti raames testisime lastega ka TLÜ koreograafia MA-de koostatud loovõppematerjali "Keha ja Keskkonda Kujundades" avastusrada. See tagasiside on väga vajalik tagasiside saamiseks tudengite koostatud loovliikumist ja looduskeskkonda siduvale õppematerjalile. Selle tagasiside tulemusel saab nentida, et lapsed ootavad tehniliselt väga lihtsaid lahendusi ning alati inimest enda kõrvale, ehk siis nendega koos tegutsevat juhendajat. See tagasiside rõhutab veel selgelt, et igasuguse haridustegevuse juures on esmatähtis õpetaja roll.
Fine5 Tantsuteatri poolt juhendasid töötubasid Tiina Ollesk, Renee Nõmmik ning avastusraja õppematerjali testis koos lastega Simo Kruusement.
PROJEKTI TOETAS KULTUURIMINISTEERIUMI "REGIONAALSE KULTUURITEGEVUSE" PROGRAMM.
