Events at this location

„Tool, mis ootab istumist” on tantsulavastus, mille terviku moodustavad kujundlik koreograafia, muusika, laservalgused ja RING lava ruumispetsiifilisus. Kujundliku liikumiskeelega lavastus on Fine5-i poeetiline nägemus aktuaalsel, kuid samas ka peljatud  teemal – keha hääbumisest ja sellega kaasnevate sisemiste ja väliste temporütmide konfliktist, kehataju moondumisest,  liikumise jõust ja jõuetusest, aga ka soovidest, mis pole jõudnud täituda.

“Ta oli näinud und. Sellest, et ammu lahkunud lähedased kutsusid teda enda juurde, aga ta ei tea, kas ta läks nendega kaasa või mitte….mitte sellepärast, et poleks soovinud, vaid sellepärast, et ta oli kaotanud oma keha – unes oli ta näinud, et on muutunud valgeks jõeks, mis voolas kalda ääres olnud tuttavatest mööda, kuhugi edasi.”

„Tool, mis ootab istumist” on tantsulavastus, mille terviku moodustavad kujundlik koreograafia, muusika, laservalgused ja RING lava ruumispetsiifilisus. Kujundliku liikumiskeelega lavastus on Fine5-i poeetiline nägemus aktuaalsel, kuid samas ka peljatud  teemal – keha hääbumisest ja sellega kaasnevate sisemiste ja väliste temporütmide konfliktist, kehataju moondumisest,  liikumise jõust ja jõuetusest, aga ka soovidest, mis pole jõudnud täituda.

“Ta oli näinud und. Sellest, et ammu lahkunud lähedased kutsusid teda enda juurde, aga ta ei tea, kas ta läks nendega kaasa või mitte….mitte sellepärast, et poleks soovinud, vaid sellepärast, et ta oli kaotanud oma keha – unes oli ta näinud, et on muutunud valgeks jõeks, mis voolas kalda ääres olnud tuttavatest mööda, kuhugi edasi.”

„Tool, mis ootab istumist” on tantsulavastus, mille terviku moodustavad kujundlik koreograafia, muusika, laservalgused ja RING lava ruumispetsiifilisus. Kujundliku liikumiskeelega lavastus on Fine5-i poeetiline nägemus aktuaalsel, kuid samas ka peljatud  teemal – keha hääbumisest ja sellega kaasnevate sisemiste ja väliste temporütmide konfliktist, kehataju moondumisest,  liikumise jõust ja jõuetusest, aga ka soovidest, mis pole jõudnud täituda.

“Ta oli näinud und. Sellest, et ammu lahkunud lähedased kutsusid teda enda juurde, aga ta ei tea, kas ta läks nendega kaasa või mitte….mitte sellepärast, et poleks soovinud, vaid sellepärast, et ta oli kaotanud oma keha – unes oli ta näinud, et on muutunud valgeks jõeks, mis voolas kalda ääres olnud tuttavatest mööda, kuhugi edasi.”