Fine5 Tantsuteater 1997-2007(Hanna Ernitsa bakalaureusetöö, TÜ)

Minu bakalaureusetöö eesmärk on anda ülevaade Fine 5 Tantsuteatrist 1997. aastast kuni 2007. aastani. Alates 1997. aastast on toimunud teatris suur muutus: viieliikmelisest trupist – Oleg Ostanin, René Nõmmik, Anu Ruusmaa, Tiina Ollesk ja Katrin Laur – jäid alles  René Nõmmik ja Tiina Ollesk. Kahe koreograafi eestvedamisel tegutseb tantsuteater püsivalt tänapäevani. Töö alguses selgitan Fine 5 kujunemist 1992. aastast alates, et teatri ajaloost ja algusest terviklikum pilt tekiks.

Enda töös olen jaganud Fine 5 ajaloo kolmeks peatükiks: 1997- 1999, 2000-2004  ja  2005- 2007. Igas peatükis on lähemalt vaadeldud ühte lavastust: esimeses “Kostabi maailma” (1998), teises “Sandwaterit” (2000) ja kolmandas “Carmina Buranat” (2005). Kõigis kolmes peatükis olen lühidalt käsitlenud ka mõnda teist tantsulavastust, mis aitab ajaloolist tervikut tekitada ja võrdlusmaterjali luua. Kasutan olulise allikana koreograafidega tehtud intervjuud. Kolme eelmainitud tantsulavastust, nii nagu enamikke Fine 5 töid, olen vaadanud videost. Fine 5 loomingu analüüsimisel toetun ka ajalehtedes ja ajakirjades, Teatrielu raamatutes ilmunud artiklitele kui ka raamatule “Sada aastat moderntantsu”. Pidasin oluliseks anda edasi Nõmmiku ja Olleski mõtteid ja arutlusi, kuid suhtun neisse siiski kriitiliselt ja nende kajastamisel lähtun enda töö eesmärke silmas pidades.

Minu töös esinevad  mõisted moderntants  ja kaasaegne tants. Selgitan ärgnevalt nende sisu ja tausta. Mõiste moderntants tuli kasutusele 1920.aastate Ameerika Ühendriikides, et tähistada tolleaegset elu ja temaatikat
käsitlevat tantsu, mille väljendus erines oluliselt klassikalisest balletist,  õulikust või etnilisest tantsust. Moderntants kujunes välja eelmisel sajandil alguse saanud vabatantsust (free dance), millele pani aluse Isadora Duncan.  Heili Einasto, nagu reedab ka tema raamatu “Sada aastat moderntantsu” pealkiri, käsitleb moderntantsu  ühtse ajaloolise traditsioonina, katusmõistena, mida saab võrrelda klassikalise balleti
määratluse ulatusega.

Viimasel ligi kahekümnel aastal on kasutusele tulnud mõiste contemporary dance – kaasaegne tants kui ka nüüdistants. “Mittetantsulise” lähenemise poolest peaks ta eristuma moderntantsust. Treeningmetoodikast lähtudes, kuuluvad nii modern- kui ka nüüdistants ühte suunda, eristudes kehakasutuselt nii balletist kui džässtantsust. Ajalooliselt on nüüdistants/ kaasaegne tants, mida läänemaailmas ka postmoderntantsuks
nimetatakse, välja kasvanud moderntantsust ja kannab edasi moderntantsu individualistlikku ja isiksusekeskset maailmavaadet.

Lae alla terve artikkel (rtf) >>

X