Panime näitlejad tantsima – lavastus “INGEL” Rakvere Teatrile

Tantsulavastus "Ingel" esietendus 10.detsembril 2021. Näitlejad Ülle Lichtfeldt, Grete Jürgenson, Jaune Kimmel, Madis Mäeorg, Imre Õunapuu ja Volli Käro andsid etenduse, kus sõnu polegi vaja. Protsessi käis uurimas Err-i kultuurisaade OP https://etv.err.ee/1608401228/rakvere-teater-paneb-naitlejad-tantsima

Etendused 10.-21.detsember 2021 Rakvere Teatris. Lavastajad-koreograafid Tiina Ollesk ja Renee Nõmmik, muusika Valentin Siltsenko, kostüüm ja lavakujundus Kalle Aasamäe.

VASTUKAJA:

AK UUDISED 10.12.2021 https://kultuur.err.ee/1608432155/ingel-raagib-labi-tantsu-inimestest-ja-nende-nahtamatutest-abilistest

EPL, 18.12.2021 https://epl.delfi.ee/artikkel/95423261/arvustus-draamanaitlejad-naitavad-rakvere-teatri-tantsulavastuses-hiilgavat-fuusist

POSTIMEES 15.12.2021 https://kultuur.postimees.ee/7409722/naitlejad-teevad-tantsijatele-tantsus-pika-puuga-ara

VIRUMAA TEATAJA 8.12.2021 https://virumaateataja.postimees.ee/7403257/kuidas-tantsida-ingliga

RINGVAADE 13.12.2021 https://etv.err.ee/1608435653/volli-karo-81

Täismahus arvustus, Ilona Vapper, EPL 18.12.2021

ILONA VAPPER: DRAAMANÄITLEJAD NÄITAVAD RAKVERE TEATRI TANTSULAVASTUSES HIILGAVAT FÜÜSIST
Fine 5 ja Rakvere Teatri koostöös valminud tantsulavastus "Ingel" koondab endas huvitavaid lahendusi, väärt ideid ning suurepärast näitlejatööd. Rakvere teatris etenduv Fine 5 tantsuteatri "Ingel" jutustab meile lugusid inimestest, nende elusid täitvatest muredest ja rõõmudest. Samal ajal toob välja ka suurema pildi - sõnuseletamatu teise reaalsuse, mis meid igapäevaselt ümbritseb ning meie materiaalsetesse eludesse imede kübemekesi laob. "Ehk on imed isegi lähemal kui arvame, pugenud sisse meisse endisse?" on lavastust tutvustavas tekstis öeldud. Mõned hetked on mõjusamad kui teised. Kuigi on tore mõelda, et igaühel meist on kaitseingel, kes teed juhatab, võib tõepoolest vahetevahel au anda ka iseendale: me ise loome enda reaalsust ning viime end imelistesse paikadesse ja tunnetesse, kus võib eksisteerida nii rõõmu ja õnnetunnet, kui ka kasvatavat ja ehk lausa edasiviivat kurbust ja langust.

Lapselik kujutlusvõime ja fantaasiamaailm

On teada, et mida vanemaks me saame, seda kaugemale me liigume enda fantaasia- ja kujutlusvõime maailmast. Arvatakse isegi, et lapsed suudavad näha ja tajuda rohkem, kui täiskasvanud inimesed. Lavastuses oli välja välja toodud nii lapse, täiskasvanu kui ka vanainimese lood. Ka vanaduses, kui ei olda enam argipäeva töö ja toimetustega nii rakkes, on inimesed rohkem suutelised vaatama elu läbi suurema pildi, hinnates rohkem seda, mis on tõepoolest väärtuslik, ning meenutades vanu häid aegu läbi lapseliku lusti.

Kunagi õnnestus mul sattuda taksosse, mis oli kaunistatud unenäopüüdjatega ning sõidutšekile lisaks sain kingitusena kaasa viiruki. Taksojuht pajatas mulle, et lapsed nägevat lausa trolle ja ükssarvikuid, kes meiega samas aegruumis elavad. Arvan, et iga inimene suudab meenutada oma hetki oma elus, kui miski on viinud ta õigele rajale, tunnetanud üleloomulikkust või tajunud midagi, mis on pannud tundma justkui eksisteeriks siin universumis midagi suuremat kui see maailm ja see reaalsus, mida oleme teaduslikult tõestanud.

Draamanäitlejate võimekas füüsis

Kuigi lavastuses oli mitmeid viiteid üleloomulikkusele, olid näitlejatel siiski eristatavad "oma lood", mis tänu karakteriloomele välja paistsid. Kuigi tantsuetendused ei kuulu ilmselt draamanäitlejate igapäevase tegevuse juurde, olid kõik etendajad niivõrd oma rollis sees ning tundus, et nad nautisid liikumist ja nendes lugudes olemist täiel määral.

Olgugi et etendajate liikumiskeel ja kehatunnetus erinesid teineteisest, moodustas grupp väga hea sünergia. Erilisemalt jäid meelde Grete Jürgensoni soolo tooli ning Ülle Lichtfelfti tants puhuriga. Imetlust tekitav oli ka Jaune Kimmeli füüsiline võimekus ning Madis Mäeoru ja Imre Õunapuu hea kehatunnetus ning mõjus duett. Puändina ilmus lavale 81-aastane Volli Käro, kes oma lavalise oleku, tugevuse ja haprusega suutis tekitada niivõrd võimsaid emotsioone.

Tooksin välja ka kiiduväärt kunstnikutöö. Kalle Aasmäe kujundus andis lavastusele palju mõõtmeid ja lisas erinevaid metafoore, kuid pakkus ka lihtsalt nauditavat silmailu. Lavastuse alguses täitis lava kuldselt särav ning kaleidoskoopselt mängiv materjal. Lava täitsid ka suured stendid, mis olid täis mänguasju. Stendid mõjusid visuaalselt väga huvitavalt, kuid viitasid lapselikkuse aspektile, mis mängis lavastuses suurt rolli. Ka Valentin Siltšenko poolt loodud helikujundus oli kaasaegne, sobitus hästi lavastuse stseenidega ning hoidis tempot.

Suled meie teel

Lavastuse kavalehelt leiab sule. Liigub müüte, et suled, mille leiad, on justkui märguanded inglitelt. Kavalehte lugedes leiab aga lühikesi lugusid ja ütlusi, mis võtavad lavastuse ideed väga hästi kokku. Imede ja üleloomulikkuse esinemine meis eneses ning meie enda rõõmudes ja kurbuses; arusaam sellest, et maailm ja universum on niivõrd suur ja oleme vaid kübemeke suurest pildist; lapselikkuse võlud, esivanemate ja lähedaste hingede jõud, mineviku jäljed inimeste eludes.

Arvan, et Olleski ja Nõmmiku "Ingel", Fine 5 ja Rakvere Teatri koostöös valminud lavastus on õnnestunud. Lavastus koondas endas huvitavaid lahendusi, väärt ideid ning suurepärast näitlejatööd.

Inna Grünfeldt, 22. 12. 2021 Virumaa Teataja ilmunud "Inglid meis ja meie kõrval" (https://virumaateataja.postimees.ee/7414011/inglid-meis-ja-meie-korval) INGLI PUUDUTUS. Kuidas seda ära tunda? Ehk üksnes heleda hingusena tajude tagamaal. Või hoomata Rakvere teatris, vaadates lavastust "Ingel", süda ja meeled avali.Rabeleme argipäeva radadel, kõnnime harjunud mustrites, pea pulki täis ja südames mureokkad. Aga ometi on meis kõigis jumalik hingus. Hing. See kõlab peaaegu nagu ingel.Inglid ilmutavad end harva ihusilmale, nad ilmuvad vaimusilmas. Kujutluses. Usus ja unistustes. Igatsuses millegi hea, helge ja heleda järele. "Võibolla sina oled mu ingel," ütles Tiina Ollesk. Sõnum kui tiivasahin. Kui (ala)teadvust riivamisi puudutav udusulg. "Ingli" südametukse.Alguses oli siiski sõna. "Päev enne sündi küsis laps Jumalalt ..." Seal nad on. Veel taevalikus sulnis rahus, igaviku kuldsest kahisevast eesriidest kaitstud. Täiuslikud ja ebatäiuslikud. Vaimolendite viimased hetked enne maailma minekut.Aegluubis ajatusse ja malbesse meloodilisusesse poetub raiuv, takka sundiv rütm, kuldne eesriie langeb maailmade vahelt, raksatades avaneb tume ilmaruum, kus valgusvihud ajuti otsivad ... Keda? Inglit või inimest?Sellesse maailma, elulaekasse, mille avavad kuldsest tunnelist sirutuvad sõrmeotsad, ilmub olend, keskendunud pilgust väljendusrikaste varbaotsteni tulvil uudishimu ja avalat avastamistahet.Nii ta sünnib, avastab eluväärtuste kappi, ennast ja ilma, värske ja varmas. Sirgub, lööb lelu naelaga seina, rähkleb eneseotsingutes ja -leidmistes, rabeleb igapäevarütmis, ülendub (elu)keskpäeva paistuses ning saab hulljulguses (nähtamatust) sõbrast hoitud. Kui suhtepinges surutakse jalg (elu)kaaslase käele, ilmub lava- või mälusopist lelude sein, kus käed haaravad turvaliste minevikuhetkede ja neid hoidvate sõnade järele.Aeg lendab linnu- või pigem inglitiivul. Tasasel hõljuval sammul, villased sokid jalas, ilmub lavasügavusest hallipäine habetunud mees, kahisev ajakangas süles. Noored naised keerutavad sellest kuld-hõbedast tiibu ümber ta graatsiliste käte, aga veel pole aeg ... Veel on mahti tiirelda elu- ja mälestustelaekal, kirjutada õhku see sõna, see nimi, mis jäi alguses ütlemata. Ingel.Inimesel on veel vaja tantsida, joosta, rippuda, hüpelda, enne kui igaviku kulda mähitud aeg teeb viimased pöörded ning ajalikkusest saab ajatus.See kõik on kaunis. Elu ongi kaunis. Kui oskame kuulata inglit oma südames.Inglid on sel õhtul kõnelnud meiega tantsukeeles, hõljunud tantsijate ja vaatajate kohal, riivanud kujunditega. Tajume neid oma vaimus, hinge ülendatuses, kui laval kõnelevad kehad, rütmid, helid, lummavad liikuvad ja liikumatud pildid.Näitlejatest kiirgab lugusid. Neid jutustatakse kehakeeles, kuuldamatuid sõnu on poetatud silmisse, ilmeisse, naeratustesse, nüanssidesse, võrratusse kehavalitsemisse, aga ka tillukesse ebatäiuslikkusse.Jaune Kimmeli habras ja puhas sitke lapselikkus ja Grete Jürgensoni nurgeliselt selge ja veenev dramaatika. Imre Õunapuu ulja piiride katsetaja ning koduvägivaldurina, Madis Mäeorg sõbra alter ego ja kaitseinglina. Ülle Lichtfeldt naise küpse ilu ja valuga, silmitsi oma peegeldusega põrandal, samastudes ja vastandudes, lennutamas juukseid tiirleva tiiviku tuules ja mängimas kujundiks sedagi, kui ventilaator etendusel ei käivitu. Volli Käro pidamas sisedialoogi elu ja ajaga, keerutamas leebe trotsiga lahti äralennuks sätitud tiibu, aina kirjutamas õhku sõna INGEL, istumas mõtlikul ilmel suletud elulaekal ning keerlemas universumi kõiksuse ja inimelu lõplikkuse piiril ...Inglitele toetuv "Ingel" haaras. Läks inglite elupaika. Nagu ütles koreograaf ja lavastaja Renee Nõmmik: "Inglid tulevad südamest."Usaldanud end inglite, koreograafide ja näitlejate hoolde, sündis puhtast sisse- ja kaasaminekust sügav elamus. Seda tunnet - imelist kergust ja rahu, kriipivat elutaju, mõistmist ja tänulikkust - ei suudagi sõnadesse panna.

X